Tõlkida saab suuliselt ja kirjalikult. Suulist tõlget teostab tõlk, kirjalikku tõlkija.

1 tund/ h = 60 min
1 standardlehekülg/ lk = 1800 tähemärki koos tühikutega

Kirjalikku tõlget on peamiselt kahte liiki: ilukirjanduse tõlge ja tarbetõlge.
Tarbetõlge hõlmab laia teemaderingi (ärikirjavahetusest kuni spetsiifiliste erialatekstideni) ning selle esitamisstiil ja -täpsus sõltuvad tõlke vajadusest ja kasutuseesmärgist.

Kirjaliku tõlke aluseks on lähtetekst. Lähteteksti esitab tellija. Kvaliteettõlke eelduseks on lähteteksti korrektsus ja kvaliteet. Eelistatavalt peaks lähtetekst olema originaal, mitte tõlge.
Tõlketekst - sihtkeelde tõlgitud lähtetekst.
Lähtekeel - keel, milles lähtetekst esitatakse.
Sihtkeel - keel, millesse lähtetekst tõlgitakse.
Korrektuur - tõlketeksti ülelugemine korrektori poolt, eesmärgiga kontrollida selle grammatikat ja keelelist korrektsust
Toimetamine - tõlketeksti vastavuse kontrollimine lähtetekstile.

  • Keeleline - kontrollitakse, et tõlketekst on grammatiliselt ja keelekasutuslikult korrektne ning mõistetav.
  • Sisuline - kontrollitakse, et lähteteksti mõte on tõlketekstis õige, laused loogilised ning terminikasutus ühtne. Erialaste terminite õige ja asjakohase kasutamise kontrolli sooritab tellija kui ei ole teisiti kokku lepitud.

Tugiteenused - tõlketeenusele lisaks pakutavad ja töö kvaliteedi tagamisele suunatud teenused:

sisuline ja erialane toimetamine, sõnaloendite ja tõlkemälude koostamine, tõlke notariaalne kinnitamine ja legaliseerimine, konsultatsioonid, andmekandjatele kirjutamine, trükieelne teksti ülevaatus, küljendamine, kujundamine, kirjastamine, lokaliseerimine - tõlketeksti olulisel määral kohandamine lõppkasutaja keele- ja kultuuriruumi (näiteks reklaamtekstid) jne.